BOTAANIKA PROGRAMM

http://www.tpu.ee/~toenu/klassiop/progr.htm

TAIME ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA

1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded. Taimeraku vōrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded.

2. Ploidsus taimedel.

3. Taime keemiline koostis. Taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited.

4. Taime koed. Kudede liigitused. Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, pōhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded.

5. Taime osad. (Õistaimed, sōnajalgtaimed, alamad taimed). Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid.

6. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mōiste. Juurestiku tüübid, nende levik.

7. Taime mineraalne toitumine. Makroelemendid ja mikroelemendid, nende ülesanded. Taime lämmastikuga varustamise vōimalused. Nitraatide sattumine inimtoitu.

8. Vars. Tema tähtsus ja mōōtmed. Juhtkimbu ehitus :rohttaimed ja puud, :ühe ja kaheidulehelised taimed. Varre muudendid.

9. Vesi taimes. Tema tähtsus, omastamine, liikumine, tarvitamine. Veelōhed, nende ülesanne.

10. Leht. Tema siseehutus. Lehe kattekoe iseärasused. Õhulōhed.

Lehe makroehitus - osad, kuju, roodumine, lōhestumus. Lehe muudendid. Lehe ehituse varieerumine eri keskkonnatingimustes.

11. Fotosüntees.

12. Õis. Tema tähtsus ja kujunemine. Õite ehitus. Õite osade varieerumine. Õisikute tähtsus ja tüübid. Õie evolutsiooniline päritolu.

13. Tolmlemise viisid (näited). Nende seos ōie ehitusega.

14. Õistaimede kaheliviljastamine.

15. Vili. Tema kujunemine ōiest - osadevahelised seosed. Viljade klassifikatsioon, selle alused. Viljatüüpide näited.

16. Viljade ja seemnete levimise viisid. (Näited!)

17. Seeme. Tema ehitus. Varuainete paiknemise võimalused seemnes.

18. Taimede vegetatiivne paljunemine. Taimede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Viljapuude vääristamine. Pookimine ja silmastamine.

19. Taime mōjutavad keskkonnategurid. Vernaliseerimine. Pika- ja lühipäevataimed. Taimede vastupidavus madalatele temperatuuridele.

20. Taime liigutused.

SÜSTEMAATIKA

1. Liigi mōiste.

2. Süstemaatika, tema teaduslik pōhjendatus ja pōhiühikud

3. Eesti floora üldiseloomustus

4. Bakterid. Nende mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Autotroofsed bakterid (sh. sinivetikad). Arhe- ja eubakterid.

5. Seened. Nende mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Kandseened. Kottseened. Seigseened. Munasseened. Limaseened.

6. Vetikad. Nende mitmekesisus ja kasutamine. Vee ōitsemine. Punavetikad. Ränivetikad. Pruunvetikad. Vaguviburvetikad. Silmviburvetikad. Ikkesvetikad. Rohevetikad (sh. mändvetikad).

7. Samblikud. Samblikud kui sümbiootilised organismid. Samblike ehitus, paljunemine, eluvormid, kasutamine. Lihhenoindikatsioon.

8. Samblad. Nende iseloomustus, paljunemine, mitmekesisus. Turbasamblad.

9. Sōnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. pärisraikad (kollad ja lahnarohud). Klass keerdlehikud (sōnajalad ja vōtmeheinad). Sōnajalgtaimede arengutsükkel. Sōnajalad kui ōistaimede eellased. Väljasurnud sōnajalgtaimed

10. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus, kasutamine. Erinevused paljas- ja katteseemnetaime seemne arengus.

11. Katteseemnetaimed. Sugukondade lühiiseloomustus: tulikalised, roosōielised (roosōieliste viljade mitmekesisus), liblikōielised, huulōielised, ristōielised, korvōielised, sarikalised, maavitsalised, kōrvitsalised, liilialised, loalised, käpalised, kōrrelised ja lōikheinalised. Eesti puittaimed, seltsid pöögilaadsed, kanarbikulaadsed.

KIRJANDUS

1. Botaanika I Tallinn 1965 +

II Tallinn 1970 vōi

2. Hr_anovski, Ponomarenko. Botaanika. Tallinn 1988 vōi

(3. Issain, Jurtsev. Botaanika. Tallinn 1969)

4. Eesti taimede määraja. Tartu 1999 või

5. Taimede välimääraja. Tallinn 1975 vōi 1972 vōi

6. Eesti taimede määraja. Tallinn 1966