1. Biogeograafia aine, jaotused. Biogeograafiline kirjandus
  2. Areoloogia
    1. Populatsioon ja liik
    2. Populatsioonidünaamika levi e. disseminatsioon, levimisviisid ja levised taimedel
    3. Populatsioonide eristumine ja liigiteke (isoleeritus, liigitekke moodused koos näidetega)
    4. Liigi levila (areaal), selle kujutamine kaardil
    5. Areaali teke, piirid, muutuvus (ka levimistõkked)
    6. Areaali suurus (endeemid, kosmopoliidid)
    7. Areaali kuju ja katkelisus. Gruppdisjunktsioonid
    8. Lähedaste liikide levilad, vikarism
    9. Perekonnalevilad

  3. Floristika ja faunistika
    1. Floorad, floristika
    2. Faunad, faunistika
    3. Floora- ja faunaelemendid
    4. Reliktid ehk jäänukid
    5. Saarte floorad ja faunad, mandrilise ja merelise tekkega saared
    6. Mäestike floorad ja faunad
    7. Isoleeritud veekogude ning koobaste iseärasused
    8. Floristiline ja faunistiline rajoneerimine
    9. Inimmõju floorale ja faunale. Kultuurfloorade ja -faunade kujunemine. Kultuurtaimede ja koduloomade tekkekolded

  4. Muutused ajas ja nende uurimine
    1. Maa arengut seletavad hüpoteesid (ülevaadehüpoteesidest) ja A. Wegeneri mandritriivi ehk mandrite rände hüpotees
    2. Laamtektoonika, Maa laamad
    3. Mandritriivi biogeograaflised tagajärjed
    4. Kliimamuutused
    5. Aegkondade ülevaade, taime ja loomariigi areng
    6. Jääajad, pleistotseeni jäätumised, nende tekkepõhjused ja mõju Maa elustikule
    7. Pagulad ehk refuugiumid (näiteliigid)
    8. Läänemere kujunemine pärast viimast jäätumist
    9. Beringia, Ameerika asustamine inimese poolt, hiidimetajate väljasuremine
    10. Florogenees
    11. Eesti elustiku areng pärast viimast jäätumist: kliimastaadiumid ja taimkatte areng holotseenis. Eesti metsade liigilise koosseisu muutumine viimase 10000 aasta jooksul, loomastiku areng ja eesti teriofauna koosseis
    12. Taimkatte nüüdismuutus
    13. Fütogeosfääri megastruktuur

  5. Maismaa suurjaotised elustiku alusel
    1. Regionaalüksused, jaotuse põhikriteeriumid, riikkonnad õistaimede, imetajate ja lindude leviku alusel
    2. Vööndid; jaotuse põhikriteeriumid; põhivööndid ja vahevööndid; tsirkumpolaarsed, ariidsed ja humiidsed vööndid põhjapoolkeral; tsonaalsed, ekstratsonaalsed, intratsonaalsed ja atsonaalsed kooslused; bioomid (jaotuse alused)
    3. Kliima mandrilisus ja merelisus, ideaalne manner
    4. Kõrgusvööndilisus
    5. Maailmamere vööndilisus
    6. Ökogeograafilised reeglid - Bergmanni, Alleni ja Glogeri reeglid

  6. Bioomid
    1. Külmakõrbed, arktilise ja antarktilise loomastiku võrdlus, linnulaadad
    2. Tundra
    3. Palsasood ja aabasood
    4. Metsatundra
    5. Boreaalsed okasmetsad: taiga (tume- ja heletaiga), Põhja-Ameerika okasmetsad
    6. Euroopa, Siberi ja Põhja-Ameerika okasmetsade loomastik
    7. Segametsad
    8. Parasvöötme lehtmetsad
    9. Pooligihaljad metsad
    10. Rohtlad (stepp, pusta, preeria ja pampa)
    11. Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Austraalia savannide loomastik
    12. Poolkõrbed
    13. Kõrbed: savikõrbe, lössikõrbe,soolakõrbe, rähakõrbe ja liivakõrbe iseloomustus
    14. Torkvõsad
    15. Vihmametsad
    16. Aafrika, Indo-Malai ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika vihmametsade loomastik
    17. Vahemeremaade taimkatte iseärasused

  7. Regionaalüksused
    1. Holarktis (Nearktis ja Palearktis)
    2. Paleotroopis
    3. Neotroopis
    4. Kapensis
    5. Austraalis
    6. Holantarktis

  8. Veekoosluste jaotus
    1. Maailmameri. Maailmamere uurimisest
    2. Maailmamere jaotus. Maailmamere elupaigad. Veeorganismide jaotus elupaikade järgi
    3. Mandriveekogud