TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED

H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984

 

1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused

2. Taimefüsioloogia seosed teiste teadustega

3. Taimefüsioloogia ajalugu

I RAKK

4. Mis on/ei ole taim? Pôhjenda!

5. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid.

*6. Taimeraku ehitus.

*7. Raku membraanide ehitus

8. Plastiid - vormid ja ülesanded

9. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem

10. Vakuooli ülesanded

11. Rakukesta teke, ehitus, ülesanded

12. Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad.

13. Taimeraku ehituse vôrdlus teiste organismide rakkudega (loom, seen, bakter)

II ELU - INFO PÜSIMINE

*14. Pärilikkusaine (nuklehapped, kromosoomid).

*15. DNA ehituse pôhiomadused.

*16. Pärilikkuse seadused.

17. Ploidsus taimedel (hapliodne, diploidne, polüploidne)

III ELU - AINE JA ENERGIAVAHETUS

IIIa VALGUD

*18. Valkude tähtsus.

*19. Valgumolekuli sünteesi tee lähtudes DNA-st.

20. Miks on liblikôielised valgurikkad?

*21. Ensüümid. Koensüümid

IIIb HINGAMINE

22. Autotroofia ja heterotroofia.

23. Raku vôimalikud energia hankimise viisid.

24. Taime energiavarustuse ööpäevane vaheldumine.

25. Taime gaasivahetus (tervikorganism)

26. Taime hingamise sôltuvus keskkonnateguritest ja organismi iseärasustest.

27. Hingamise intensiivsus taime erinevates osades

27. Glükolüüs ja käärimine.

29. Tsitraaditsükkel

30. Glüoksülaaditsükli tähtsus

31. Pentoosfosfaaditsükkel

32. Raku hingamine (biokeemiline protsess).

33. Hingamisahela pôhimôte

34. ATP sünteesimise vôimalused. ATP tähtsus.

IIIc FOTOSÜNTEES

35. FS valgusstaadium ja pimedusstaadium.

36. FS tsükliline ja atsükliline protsess

37. FS pigmendid ja aktsioonispekter. Klorofülli molekuli ehitus

38. FS fotofüüsikaline faas

39. FS fotokeemiline faas

40. FS biokeemiline faas: fotofosforüülimine ja vee fotooksüdatsioon

41. CO2 sidumine fotosünteesis

42. Bakterite fotosünteesi iseärasusi. Kemosüntees.

43. Fotosüntees C4 taimedel ja paksulehelistel, selle tähtsus.

44. Väliskeskkonna omaduste môju FS-le

45. Fotosünteesi kasutegur.

46. FS ja bioproduktsioon

47. Suhkrute koht ainevahetuses.

48. Plastiliste ainete liikumine taimes

IIId MINERAALNE TOITUMINE

49. Taimes sisalduvad keemilised elemendid

50. Miks pole C, H, O mineraalsed toitelemendid?

51. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastatavus

52. Mulla neelamisvôime

53. Mulla happesus

54. Mulla puhverdusvôime

55. Toitainete omastamise mehhanism. Selektiivne omastamine

56. Juurte hingamise ja mineraalainete omastamise seos

57. Taimede juureväline toitumine. Happevihmade seos sellega

58. Taimele omastatavad lämmastiku vormid.

59. Taime lämmastikutoitumise vôimalused

60. N2 sümbiootiline omastamine

61. Mulla lämmastikuringe

62. Mineraalse lämmastiku tee aminohapetesse, aminohapete süntees

63. Lämmastikku sisaldavad ühendid rakus.

64. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elmentide (rühmade) kaupa: (N); S; P; K, Ca ja Na; Mg; Fe; Cu, Zn, Mn, Mo ja B; Si ja Cl; Co, J, Br, Fl ja Al.

IV ELU KESKKOND - VESI

65. Vesi taime sisekeskkonnana.

66. TAime veepotentsiaal

67. Osmoos ja osmoosipotensiaal

68. Raku rôhupotensiaal.

69. Plasmolüüs

70. Mullavee liigid (gravitatsiooni-, füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vesi)

71. Vee omastamise tingimused taimel.

72. Vee eritumine taimest. Transpiratsiooni tähtsus. Transpiratsioon ja evaporatsioon - ääreefekt. Gutatsioon.

73. Õhulôhede regulatsioonimehhanism

74. Vee ja veeslahustunud ainete liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Mahlavool

75. Üleväetamise ja soolamise taimi kahjustava toime mehhanism.

V TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS

76. Stressi pôhjustajad taimel.

77. Jaheduskindlus. Külmakindkus. Talvekindlus. Nende ja vastavate kahjustuste mehhanismid

78. Taime pôuakindlus. Kliima niiskus taime suuruse ja välimuse kujundajana

79. Liigkuumuse kahjulik toime

80. Taimede (kaitse-)reaktsioonid vigastustele ja haigustele. Taime immuunsus ja resistentsus haigustele

VI ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE.

81. Kasvu ja arengu môiste erinevus.

82. Raku kasvu liigid

83. Rakkude diferentseerumine. Totipotentsus

84. Kasvu ja arengu regulatsioonimehhanismid

86. Taime regulaatorained. Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Eteen (etüleen). Fenoolsed ühendid. Nende levik ja toime taimede arengule. (Sünteetiliste) regulaatorainete kasutamine

85. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid. Pika- ja lühipäevataimed. Vernaliseerimine.

87. Taime puhkus (puude ja üheaastaste taimede näitel). Puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid

88. Taimede talvine ajatamine.

89. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine)

90. Arenguetapid taime elus.

91. Ontogeneesi ja fülogeneesi môiste erinevused.

92. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid