Ühiskonna poole avatud: haridusjuhtide koostöö aitab leida lahendusi
Täna kogunesid Tallinna Ülikoolis Eesti haridusjuhtide ja Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooli kooliarendusmeeskondade esindajad, et üheskoos arutleda haridusjuhi õppimist toetavate juhtimisviiside ja kompetentsimudeli arendamise üle. Ühtlasi lepiti kokku haridusjuhtide võrgustiku koostöökokkulepped ning jätkusuutlikud ühistegevused, mis koondaks haridusjuhte ja võrgustikuliikmeid haridusvaldkonnas üle Eesti. Lisaks avati pidulikult Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia, mille ülesanne on arendada haridusjuhtimise alast võimekust, rõhutades valdkonna tähtsust Eesti haridussüsteemi ees seisvate väljakutsete lahendamisel ja tehes koostööd osapooltega hariduse juhtimise valdkonnas.
Tallinna haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidti sõnul on Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia loodud selleks, et olla selge sõnumiga ühiskonna poole avatud ja rõhutada hariduse juhtimise valdkonna aktuaalsust ning olulisust.
“Haridusjuhtimise akadeemia alla kuuluvad lisaks ülikooli spetsialistidele ja ekspertidele ka praktikud, sest haridusjuhtimise maastikul on väga tähtis, et praktiline teadmine ja teaduslik ning tõenduspõhine oleksid omavahel tihedalt lõimitud. Haridusjuhtimise akadeemia põhifookuses on ühises koostöös valdkonna ja kvaliteedi edendamine. Ülikooli poolt pakume hariduse juhtimise valdkonnale eelkõige tuge rahvusvahelise teadusressursi ja erinevate riikide võrgustike näol, kuhu kuuluvad koolijuhtide ühendused ja koolijuhtidega tihedalt koostööd tegevad inimesed üle maailma.”
Tänase võrgustikukohtumise põhifookuses oli ühtlasi haridusjuhtide kompetentsimudel ehk see, kuidas kujundada koolijuhtide pädevusi või mil moel suunata koolijuhtimise põhitähelepanu õppija arengule, samuti see, kuidas kavandada koolijuhtide tagasisidestamist ja hindamist.
Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht toonitas, et strateegiline koostöö on hariduse juhtimise valdkonnas võtmetähtsusega.
“Oleme aasta-aastalt liikunud olulisele koostööle ja just sellele aina lähemale, kus me õpime üksteist kuulama ja mõtetest ning mõistetest üheselt ka aru saama. Leian, et probleemi olemuslik tunnetamine ongi see, mis meie tänases haldusjuhtimise koostöös ja võrgustikus tekkinud on. Kui me teame ühiselt, mis on need olulised probleemid, siis me leiame ka neile ühiselt lahendused. Hariduse juhtimine on täna ju igatpidi fookuses nii kvaliteedi kui ka tulemuslikkuse mõttes ja ma arvan, et aeg on igati sobilik, et mõtestada juhtimist kaasaegses võtmes kaasaegsele organisatsioonile ja koolile kohaselt.”